Kõrreliste pruunlaiksus
*am- seene sugutu arengujärk ehk anamorf
*tm – seene suguline arengujärk ehk teleomorf
Haigustekitaja: Cochliobulus sativus tm, Bipolaris sorokiniana am
Haigustekitaja kahjustab nisu, triticalet, otra ja paljusid kõrrelisi heintaimi. C. sativus põhjustab pruunlaiksust, juure- ja juurekaela mädanikku, võrsumissõlme haavandeid ja tõusmed võivad hävida. Kaer nakatub harva. Seen võib elada ka saprofüüdina surnud taime kudedes.
Patogeen võib taime nakatada igas arengustaadiumis, kuid haigustunnused avalduvad sagedamini pärast loomist. Nakatunud tõusmetel arenevad tumepruunid nekrootilised laigud juurtel, juurekaeltel ja alumistel lehetuppedel. Laigud võivad lehetuppedel ulatuda kuni võrseteni. Juure ja juurekaela nakatumine toimub enne või õitsemisperioodi jooksul, tavaliselt taimed surevad enne, kui seemned on moodustunud. See esineb sageli koos teiste juuremädaniku patogeenidega, nagu Gäumannomyas (Sacc.) Arx. et Oli ja Fusarium spp. liikidega. Võrsumissõlme haavandid muudavad alumised võrsumissõlmed pruunikasmusta värvi. Haiged sõlmed võivad olla osaliselt või täielikult haigestunud, taimetoitainete liikumine on neis piiratud. Haigestunud sõlmed on hallikasmustad, sametise välimusega vastavalt eoste massi tihedusele.
*am- seene sugutu arengujärk ehk anamorf
*tm – seene suguline arengujärk ehk teleomorf
Haigustekitaja: Cochliobulus sativus tm, Bipolaris sorokiniana am
Haigustekitaja kahjustab nisu, triticalet, otra ja paljusid kõrrelisi heintaimi. C. sativus põhjustab pruunlaiksust, juure- ja juurekaela mädanikku, võrsumissõlme haavandeid ja tõusmed võivad hävida. Kaer nakatub harva. Seen võib elada ka saprofüüdina surnud taime kudedes.
Patogeen võib taime nakatada igas arengustaadiumis, kuid haigustunnused avalduvad sagedamini pärast loomist. Nakatunud tõusmetel arenevad tumepruunid nekrootilised laigud juurtel, juurekaeltel ja alumistel lehetuppedel. Laigud võivad lehetuppedel ulatuda kuni võrseteni. Juure ja juurekaela nakatumine toimub enne või õitsemisperioodi jooksul, tavaliselt taimed surevad enne, kui seemned on moodustunud. See esineb sageli koos teiste juuremädaniku patogeenidega, nagu Gäumannomyas (Sacc.) Arx. et Oli ja Fusarium spp. liikidega. Võrsumissõlme haavandid muudavad alumised võrsumissõlmed pruunikasmusta värvi. Haiged sõlmed võivad olla osaliselt või täielikult haigestunud, taimetoitainete liikumine on neis piiratud. Haigestunud sõlmed on hallikasmustad, sametise välimusega vastavalt eoste massi tihedusele.
Lehe labade ja tuppede nakatumisel (pruunlaiksuse staadiumis) arenevad selged ovaalsed või pikemaks veninud laigud, helepruunist tumepruuni värvuseni. Surnud osad lehelabadel ja tuppedel võtavad lõpuks tuhmi hallika värvuse. Haiguse arenguks sobivates tingimustes võivad
pähikud kahjustuda. Seemnel embrüo lõpus olev must täpp areneb haigustekitajale
sobivates tingimustes (soe temperatuur ja kõrge niiskus) haiguseks.
Haigustekitaja säilib seemnel, taimejäänustel ja paksukestaliste lülieostena mullas. Kasvuperioodil levib haiguslaikudel tekkivate lülieostega.
Haigus areneb kiiremini, kui temperatuur on üle 20 C. C. sativus kuulub kõige laialdasemalt levinumate teraviljapatogeenide hulka. Seda haigust põhjustav seen vähendab põhiliselt nisu ja odra saaki.
Tõrje:
Haigus areneb kiiremini, kui temperatuur on üle 20 C. C. sativus kuulub kõige laialdasemalt levinumate teraviljapatogeenide hulka. Seda haigust põhjustav seen vähendab põhiliselt nisu ja odra saaki.
Tõrje:
- Viljavaheldusega saab vähendada patogeeni võimet ellu jääda mullas ja paljudel kõrreliste heintaimede liikidel.
- Resistentsusaretus on aeglane ja raskesti teostatav protsess, kuid on parim võimalus patogeeni kontrolli alla surumiseks.
- Keemiline tõrje: seemnete puhtimine, taime lehestiku kasvuaegne tõrje fungitsiididega.