Kõrreliste helelaiksus
*am- seene sugutu arengujärk ehk anamorf
*tm – seene suguline arengujärk ehk teleomorf
Haigustekitaja: Phaeosphaeria nodorum tm*, Septoria nodorum am*; Mycosphaerella graminicola tm, Septoria tritici am
Kõrreliste helelaiksus kahjustab põhiliselt suvinisu, talinisu ja tritikalet. Võib põhjustada suurt majanduslikku kahju, alandades saaki ning selle kvaliteeti kõikjal maailmas, kus nisu kasvatatakse. Eestis on kõrreliste helelaiksus üks enamlevinumaid haiguseid nisul ja haigusele soodsal aastal võivad saagikaod ulatuda 40%-ni. Jõgeval tehtud pikaajaliste vaatlustulemuste põhjal saab öelda, et talinisu kahjustab meil rohkem S. tritici ja suvinisu S. nodorum.
*am- seene sugutu arengujärk ehk anamorf
*tm – seene suguline arengujärk ehk teleomorf
Haigustekitaja: Phaeosphaeria nodorum tm*, Septoria nodorum am*; Mycosphaerella graminicola tm, Septoria tritici am
Kõrreliste helelaiksus kahjustab põhiliselt suvinisu, talinisu ja tritikalet. Võib põhjustada suurt majanduslikku kahju, alandades saaki ning selle kvaliteeti kõikjal maailmas, kus nisu kasvatatakse. Eestis on kõrreliste helelaiksus üks enamlevinumaid haiguseid nisul ja haigusele soodsal aastal võivad saagikaod ulatuda 40%-ni. Jõgeval tehtud pikaajaliste vaatlustulemuste põhjal saab öelda, et talinisu kahjustab meil rohkem S. tritici ja suvinisu S. nodorum.
Sümptomid võivad esineda kõigil taime maapealsetel osadel kogu kasvuhooaja vältel. Esmased haigustunnused ilmnevad kõrsumise faasis klorootiliste laikudena just alumistel mullaga kokkupuutuvatel lehtedel.
Hiljem ovaalsed laigud suurenevad, jäädes keskelt heledamaks.
Haigus levib edasi peadele ja sõkaldele, kus haiguslaigud on algul violetsed, hiljem aga tumenevad. Tugeva nakkuse korral lehed kolletuvad ja kuivavad.
Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal ja tugevakestalise eostena nakatunud taimejäänustel (2-3 aastat), seemnetel. Suve jooksul areneb mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma, tuule ja taimedevahelise kontaktiga. Nakkuse levikuks ja arenguks on soodne temperatuur +15 kuni +22 °C ning ja vähemalt üle 70%-line õhuniiskus.
Tõrje:
Kõrreliste helelaiksuse tõrje vajadus suureneb, kui tali- ja suviteraviljade põllud on kõrvuti, minimeeritud mullaharimise ja niiskete ilmastikuolude korral.
Tõrje:
Kõrreliste helelaiksuse tõrje vajadus suureneb, kui tali- ja suviteraviljade põllud on kõrvuti, minimeeritud mullaharimise ja niiskete ilmastikuolude korral.
- Haiguse vältimiseks tuleks kasvatada kõrreliste helelaiksusele resistentseid sorte, näiteks sobivad suvinisu sordid ’Munk’ ja ’Mooni’ ning külvamiseks kasutada haigusvaba seemet.
- Seemnete puhtimine vähendab seemnega edasikanduvat nakkust. Haiguse vältimise seisukohalt on oluline ka viljavaheldus, näiteks nisu ei tohiks monokultuuris kasvatada.